"Water and Environment"

Friday, December 24, 2010

Oinsa Atu Maneja Fasilidade Be Mos ne'ebe Sustentavel iha area Rural

Hakerek husi:

*Maria Angelica Mota

Introdusaun

Distribusaun be mos iha area rural sai asuntu importante ida bá komunidade nia moris iha area rural Timor Leste. Atu desemvolve be mos nebe sustentavel, presisa tebes mekanismu ida diak, nune’e sistema bé mos bele kontinua funsiona iha area rural. Realidade hatudu ona katak, 60 % husi mayoria projetu ne’ebé mak governo, NGO no instituisaun internasional sira halo iha area rural la dun iha manutensaun ne’ebé diak husi komunidade.

Tambá ne’e, báinhira projetu be ida remata, la to’o tinan ida ou tinan rua tenki hetan fali ona rehabilitasaun. Problema ne’e kompleksu oi-tuan, tambá fatór bárak ne’ebé sai kauza no influensia iha aktividade sira ne’e. Tambá ne’e, importante tebes bá autor be sira atu hanoin lisuk, sa mekanismu no estratejia mak presisa atu halo hodi estabelese sistema be mos ida ne’ebé ho durasaun ida sustentavel, liu-liu iha area rural ne’ebé dook husi monitorizasaun SAS nian.

Báse Legal

Lei Orgániku no 4/2004 halo ona polítiku ida kona bá sistema manajementu be mós. Interpretasaun bá lei haré liu bá oin-sa atu organiza sistema manejementu be mós iha area urbánu no rural. Lei ne’e difini katak, manejementu infrastrutura iha area urbána direitamente iha resposabilidade SAS nian. Maibe manutensaun no manajementu be iha area rural sei intrega rasik bá komunidade mak maneja liu husi Grupu Maneja Fasilidade ou GMF no Grupu Utiliza Fasilidade (GUF). Buat hirak ne’e mós difini ona iha manual orientasaun servisu SAS nian. Lei ne’e delega poder tomak bá estrutura lokal GMF atu fórma nia jestaun ida hodi halo kontrola, manutensaun no uza be mós tuir nesesidade komunidade rural nian.

Prátika no Desafius bá GMF

Maski Lei Orgániku no 4/2004 difini ona polítiku servisu manajementu be mos nian, maibe iha realidade prátiku GMF nian hetan obstaklu oi-oin. Iha area rural, dala bárak ona SAS no NGO sira fórma GMF ou GUF, maibe grupu sira la lao efetivu depois programa remata. Nune’e iha sistema be mos (liu-liu infrastrutra) hetan estraga bárak tambá la iha kontinusaun bá manutensaun tékniku ida ke diak.

Husi observasaun jeral ne’ebé mak iha hatudu katak, problema ne’e mosu tambá iha fatór haat. Ida, fórmasaun GMF la iha fundu koñesimentu ida ke fórte. Dala bárak SAS ou NGO sira prekupa deit ho estrutura GMF no ema ne’ebé mak atu prense iha estrutura. Maibe, la iha analisa ida klean atu hasa’e koñesimentu membru GMF nian oin-sa atu maneja organizasaun ne’e. Tambá la iha espliksaun no sosializasaun ida ke fórte, GMF hanesan “konseitu fórmal” ida atu kompleta deit programa be mos nian, maibe la iha nia impaktu bá implementasaun físiku. Nune’e programa be mos remata, GMF hela deit ho naran, maibe la iha kontinuasaun ho aktividade konkreta kona-bá servisu be mos nian.

Rua, la dun iha sentimentu hanesan na’ain no partisipasaun husi komunidade rasik. Hanesan kontrariu husi argumentu primeiru, SAS no NGO hafórsa-an makás atu hakbiit GMF, maibe komunidade rasik la iha interese atu partisipa no dezenvolve-an. Buat ida ne’e demonstra klaru bá ita katak, problema mentalidade no konsiênsia komunidade ne’ebé mukit tambá menus sentidu sai na’in bá rekursu ne’ebé refere. Fatór ida ne’e sai desafius boot liu, tambá se la iha sentimentu sai na’in bá rekursu infrastrura be nian, oin-sa komunidade bele kuidadu no halo manajementu diak bá sira nia rekursu hirak ne’e. Realidade ne’e mos hatudu bá ita katak, komunidade rasik se hela ho mentalidade dependenti ida ke boot. Komunidade dala bárak demonstra sira nia ejijensia kona-bá infrastutura, maibe báinhira Governo ou NGO fó apoiu bá programa hirak ne’e, sira rasik la iha interese atu maneja no kuidadu.

Tolu, la iha orsamentu. Osan sai fatór determinante boot ida. Asuntu bárak ne’ebé mosu husi GMF sira, argumenta katak, sira labele halo manutensaun tambá la iha osan. Dala bárak atu hadia sistema infrastrutura be mos nian presisa osan boot. Nune’e mos, ema tékniku GMF nian lakohi servisu tambá la iha apoiu orsamentu bá sira. Nia impaktu husi asaun hira ne’e mak GMF la funsiona ho diak no infrastrutura be mos bárak mak át. Iha fatin seluk, SAS nia papel presisa duni atu monitorizasaun ne’

Haat, manajementu organizasaun GMF la sufisiente. Klaru katak, la iha sistema treinamentu ida ne’ebé mak fixu bá GMF sira. Manual treinamentu ne’ebé SAS dezenvolve dadauk agora presisa tebes atu implementa no aplika bá GMF sira. La’os ida ne’e SAS rasik presisa servisu hamutuk ho NGO no companhia privadu sira ne’ebé servisu bá program be mos iha area rural atu garantia aktividade treinamentu ne’e la duni tuir

Sistema Utilizasaun Be Mos ne’ebé Sustentavel

Governo Timor Leste, liu husi SAS rekoñese katak, atu maneja sistema be mos ne’ebé sustentavel iha area rural la fasil. Limitasaun sira ne’e existe tambá menus orsamentu atu halo manutensaun bá infrastrura be mós iha area rural tomak iha Timor Leste. Nune’e mos kurang rekursu, material no apoiu tékniku halo SAS rasik la iha kapasidade atu bele halo kontrola no apoiu manutensaun bá sistema be mos ho area ne’ebé luan tebes.

Maibe, sei iha mekanismu no métodu bárak ne’ebé ita bele uza hodi infrenta problema sira ne’e. Atu to’o bá ojetivu refórsa sistema be mos ne’ebé sustentavel iha area rural presisa tebes estrategia no aprosimasaun ida diak. Tambá ne’e, ita presisa tebes atu identifika uluk saida mak sai problema sustansial. buat ne’ebé mak ita tenki identifika uluk mak GMF hanesan xafi importante atu refórsa “sustentavel” be mos nian iha area rural. Tambá ne’e, presisa iha estrategia ne’ebe presisa duni atu SAS sira hare:

Primeiru, aumenta enkontru reguler SAS ho GMF sira. SAS presisa tebes atu estabelese enkontru regular ho GMF no SDF (Sub district Facilitator) iha nivel básiku fulan ida dala ida. Ida ne’e importante tebes atu dezenvolve komunikasaun, koordenasaun no atu hatene situasaun jeral hotu husi GMF ne’ebe mak existe hela.

Segundu, refórsa treinamentu bá GMF sira. Iha parte ida ne’e, SAS presisa duni atu halo horario treinamentu bá grupo GMF sira ne’ebé fórma tiha ona no mos bá sira ne’ebé mak fóin fórma. Treinamentu la bele halo dala ida ou dala rua deit, maibe tenki iha horario fixu ida atu membru GMF sira bele atende treinamentu iha nivel rural ou iha mos iha distrito. Treinamentu presisa tebes atu inklui sistema manajementu, servisu organizasaun nian, manajementu osan no treinamentu tekniku. SAS presisa duni atu garantia katak

Terseiru, kontrola servisu GMF nian. SAS iha obrigasaun atu halo mentoring no monitoring bá aktividade GMF pelo menus fulan ida dala ida. Monitorizasaun hirak ne’e presisa tebes atu garantia existensia no kontinuasaun hosi servisu GMF. Iha parte ida ne’e importante tebes atu halo horáriu permanente ida ho GMF hodi halo diskusaun bá desafisius no problema hotu ne’ebé GMF hasoru iha báse. SAS, SDF no GMF presisa tebes atu halo evaluasaun hamutuk hodi fóti medidas bá aktividade kontrola be mos iha rural nian. SAS bele apoiu inisiativa lokal GMF nian no fó apoiu bá sira báinhira GMF la iha kapasidade atu resolve problema ne’ebé sai husi sira nia kompetensia.

Quatru, Apoiu orsamentu bá GMF. Buat ida mak importante atu komunidade presisa hatene desde inisiu mak kontribuisaun osan husi komunidade hanesan Lei Organikau no 4/2004 hateten. Klaru katak sei la iha subsidiu husi SAS bá manutensaun bá infrastrutura be mos iha area rural. Sistema manutensaun tenki mai husi komunidade rasik liu hosi funsionamentu GMF nian, liu-liu kobransa mensal husi uma kain sira ne’ebé utiliza be mos. Komunidade presisa hatene ho klean razaun apoiu orsamentu ne’ebé sira fó bá GMF kada fulan-fulan. Sira presisa atu hetan infórmasaun klaru oin-sa osan sira ne’e atu utiliza bá aktividade be mos nian. Tambá atu refórsa fasilidade be mos nebe sustentavel iha komunidade rural la iha dalan seluk, so komunidade iha duni dever fó kontribuisaun osan bá aktividade GMF nian. Nune’e, GMF iha kapasidade hodi bele halo planemantu bá aktividade tekniku no manutensaun be mos nian liu hosi apoiu orsamentu ne’ebé mai husi komunidade.

Qinto, Encontro annual entre SAS ho GMF iha nivel distrito. SAS presisa duni atu organiza enkontru annual ida hosi membru GMF hotu ne’ebé fórma ona iha area rural. Ida ne’e importante atu SAS bele hatene ho diak saida deit progressu no desafius bá GMF sira. Atu nune’e SAS ho GMF sira bele halo planu hamutuk. Sorumutuk ida ne’e bele sai mos hanesan mata dalan bá GMF sira atu fahe esperiensia bá malu. Iha GMF bálu hetan susesu no GMF bálu la’o ladun diak.

Konklusaun

Husi aktividade hirak ne’ebé mensiona ona iha leten, presisa tebes iha klarifikasaun kona-bá knaar no funsaun GMF no komunidade ne’ebé klean durante aktividade PAK lao. Planu Assaun Komunidade hanesan instrumentu fundamental ida bá komunidade rural atu hatene infórmasaun hotu inklui aktividade be mos. Ne’eduni durante PAK hala’o, importante tebes atu komunidade hatene ho diak oin-sa sira atu servisu iha be mos, fó kontribuisaun no organiza sistema manajementu ho sustentabilidade infrastrutura be mos nian bá oin. PAK tenki sai instrumentu ida diak atu fasilidade komunidade hosi kompriende aktividade sira ne’e hotu. Aktividade be mos nian atu la’o diak depende bá PAK ne’ebé mak hala’o ho komunidade. Se PAK la’o la sufisiente, aktividade be mos sei hetan deasfius hanesan.

Nune’e mós iha manajementu sistema be mos nian presisa tebes asistensia tekniku hosi SAS bá GMF deit. SAS labele hein deit GMF atu halo milagre bá sustentabilidade be mos nian nivel rural. Sustentalidade diak báinhira iha kooperasaun ko koordenasaun reguler entre SAS ho GMF. Tambá, GMF rasik la hetan subsidiu husi governo. Ne’e la fasil. Tambá ne’e mak presisa tebes apoiu tekniku SAS nian bá GMF atu garantia aktividade no progresu bá oin.

Iha parte seluk, presensa GMF ho nia strutura sira sai hanesan mekanismu ida atu bele maneja sistema fasilidade be mos nian iha nivel rural. Maibene’e la signifika katak sira mak tenki toma konta bá fasilidades be mos hotu. Pelu kontrariu, komunidade iha obrigasaun mos atu hola parte iha sistema nia laran. Komunidade presisa duni atu sai nain bá fasilidade be mos. GMF hanesan sira komunidade nia liman-ain ne’ebé sira hili tuir Lei no 4/2004 hateten. Maibe, importante liu mak komunidade presisa atu fó nia kontribuisaun no partisipasaun bá sustentabilidade be mos iha sira nia suco ou aldeia laran.